Liitu SMART NET lojaalsusprogrammiga ja säästa! Liitu

Filtreerimine

Hind
Protsessori pesa tüüp
See parameeter määrab, millist protsessorit saab emaplaadil kasutada. Protsessorit võib paigaldada temale sobivasse pessa. Enne protsessori ostmist veenduge, et emaplaadil on pesa just selle protsessori jaoks.
Protsessori sagedus, GHz
Taktsagedus on protsessori töökiiruse indikaator. See määrab, mitu tsüklit sekundis protsessor suudab täita. Suurem taktsagedus tähendab suuremat protsessori tootlikust.
Protsessori tuumad
Tuumade arv on protsessori kiiruse ja stabiilsuse näitaja. Protsessorid kahe või enama tuumaga suudavad täita ülesandeid paralleelselt, tõstes sellega süsteemi tootlikust ja stabiilsust.
Puhvermälu (Cache), MB
Vahemälu on üks protsessori mäluliik/tüüp, mis võimaldab kiiremini jõuda operatiivmäluni. Tal on tähtis osa emaplaadi ja kõvaketta töökiirusel. Mida suurem on vahemälu, seda suurem on arvuti võimsus.
Integreeritud videokaart
Parameeter, mis näitab, kas emaplaadil on videokaart. Integreeritud videokaart sobib töötamiseks office programmidega, internetiga, filmide vaatamiseks jne.
Maksimaalne operatiivmälu maht (RAM)
Maksimaalne mälumaht näitab arvuti parendamise võimalust ja määrab, mitu megabaiti operatiivmälu suudab säilitada antud arvuti mudelil.
Protsessori pesa tüüp LGA 2066×
Kuvatud: 2
Sorteeri:
Protsessor Intel Intel® Core™ i9-10900X 3.7GHz 19.25MB BOX BX8069510900X, 3.5GHz, LGA 2066, 19.25MB
739,00 / tk
Protsessor Intel Intel® Core™ i9-10900X 3.7GHz 19.25MB BOX BX8069510900X, 3.5GHz, LGA 2066, 19.25MB
  • Protsessori pesa tüüp: LGA 2066
  • Protsessori sagedus: 3.5 GHz
  • Protsessori tuumad: 10
  • Puhvermälu (Cache): 19.25 MB
Tarne
Kättesaamine väljastuspunktist
Protsessor Intel Intel® Core™ i9-10980XE 3GHz 24.75MB BX8069510980XE, 3GHz, LGA 2066, 24.75MB
1 390,21 € / tk
1 449,00 / tk
Protsessor Intel Intel® Core™ i9-10980XE 3GHz 24.75MB BX8069510980XE, 3GHz, LGA 2066, 24.75MB
  • Protsessori pesa tüüp: LGA 2066
  • Protsessori sagedus: 3 GHz
  • Protsessori tuumad: 18
  • Puhvermälu (Cache): 24.75 MB
Tarne
Kättesaamine väljastuspunktist

Protsessorid - kõik mida neist teadma peaksid


Arvuti protsessorit (CPU) saab võrrelda justkui auto mootoriga: tegemist on arvuti osaga, mis täidab arvuti antud ülesandeid ning ilma milleta seade ei toimiks. Neid leidub paljudes kaasaegsetes elektroonikaseadmetes: näiteks sülerites, nutitelefonides, tahvelarvutites ja muudes pihuseadmetes. 

Kuidas valida protsessorit?


Pole vahet, kas oled otsustanud uue arvuti nullist kokku ehitada või oled välja vahetamas seadme üksikuid komponente - protsessori valik on üks tähtsamaid etappe. Kõrgem taktsagedus, suurem tuumade arv ja mälu maht võivad arvuti jõudlust oluliselt mõjutada. Mida paremad on seadme näitajad, seda sujuvamalt on võimalik mängida erinevaid mänge ja seda kiiremini täidab arvuti intensiivsemaid ülesandeid (nt video redigeerimine, ümberkodeerimine). Lisaks määrab protsessori valik ka emaplaadi valiku -  iga seade toimib kindla pesaga, mis ühendab selle emaplaadiga. 

Nagu ka muu arvutitehnika soetamisel, tuleb ka protsessori valikul otsustada erinevate tootjate toodete vahel. Kui mõned aastad tagasi võis Intel-i pidada arvutitehnoloogia teerajajaks, on AMD oma seadmete muljetavaldava jõudlusega saanud tarbijate seas aina rohkem populaarsemaks. Mida kõrgem ja parem on konkurents, seda rohkem leiavad ka kliendid end dilemma eest, millist seadet ja toodet valida. Ilmselt ei tegele meist enamus igapäevaselt protsessori ostuga, millest tulenevalt tuleb seadme valimisel end ka teemaga uuesti kurssi viia. Millele tuleks hea seadme valimisel tähelepanu pöörata? Loe edasi ja saa teada! 

Protsessori pesa

Pesa on arvuti riistvaras sisalduv seade, mis tagab ühenduse selle emaplaadiga. Protsessori pesa võimaldab selle paigutada ja asendada ilma metallosakeste jootmiseta (soldering)

Keemikud on jootmist lihtsustatult kirjeldanud kui protsessi, mille käigus sulatatakse kaks või enam metallist elementi üheks ning vedel metallisulam valatakse ühenduskohta. Selle tulemusel saavutatakse ühendus erinevate osiste vahel. 

Kokkuvõtlikult toimib pesa sarnaselt - ühendab lihtsalt ja kiirelt omavahel protsessori ja emaplaadi ning võimaldab neid kahte vajadusel hõlpsasti asendada.

Rõhutame siinkohal, et kui oled otsimas uut emaplaati, tuleb kindlasti veenduda, et emaplaadil on sinu seadme mudeli jaoks õige pesa ja toetatud kiibistik. Kõik emaplaadid ei pruugi pesaga ideaalselt ühilduda.

AMD vs Intel

Protsessoreid on peamiselt kahte tüüpi: CISC ja RISC. Enamik laua- ja sülearvuteid kasutab Inteli või AMD loodud CISC-arhitektuuri (kompleksne käsukomplekti arvutamine, complex instruction set computing). Nutitelefonid ja tahvelarvutid kasutavad RISC (vähendatud käsukomplekti arvutamise, reduced instruction set computing) arhitektuuri. 

AMD ja Intel on kõige tuntumad protsessorite tootjad: kaks brändi on üheaegselt väga erinevad, kuid samas ka mõnevõrra sarnased, seetõttu on esmakordsel seoadme ostmisel kliendid tihti segaduses, millise tootja toodet valida. Vaatame lähemalt, millised on nende kahe erisused.

Intel on lühend integreeritud elektroonikast (integrated electronics). Intel-i protsessoritel on hea jõudlus: seadme taktsagedus on suurem kui AMD seadmetel, millest tulenevalt tarbivad Intel-i tooted rohkem energiat ja akut. 

Seega sobivad Intel-i tooted pigem igapäevases kasutuses olevatele sülearvutitele, mille töökoormus on väike. Intel-i populaarseimad sarjad on näiteks core i3, core i5, core i7, core i9, celeron, core duo ja pentium. 

AMD - advanced micro devices. AMD tooted on praeguse põlvkonna Intel-i core sarjaga võrreldes efektiivsemad. AMD Ryzen seeria protsessoritega sülearvutid töötavad pigem madalamal taktsagedusel, millest tulenevalt püsib seadme aku kauem täis. 

Kui soovid, et sinu sülearvutil oleks üheaegselt hea jõudlus ja püsiv aku, soovitame Ryzen-i toitega sülearvuteid. Kui kasutad lauaarvutit raskemate ülesannete, nagu videotöötlus, 3D-modelleerimine jm jaoks, soovitame mõelda AMD A-seeria (töötab kõrgemal taktsagedusel) protsessori soetamise peale. Mõned AMD levinud sarjad on näiteks ka FX, Athlon ja Sempron.

Tuumad ja tuumade arv

Iga protsessor koosneb ühest või mitmest individuaalsest töötlemisüksusest, mida nimetatakse tuumaks. Iga tuum töötleb andmetöötlusülesande juhiseid teatud kiirusega. Tänapäevastel arvutitel mitu tuuma: on olemas nii kahetuumalisi, neljatuumalisi jt arvuteid. 

Mitme tuuma koos töötamine võimaldab korraga täita mitut ülesannet ja muudab seeläbi arvuti kiiremaks. Kuid pea meeles, et pelgalt info tuumade arvu kohta ei pruugi olla piisav: mõni protsessor on ehitatud selliselt, mis tekitab töö käigus virtuaalselt tuumasid juurde. 

Kui kasutad arvutit tavapäraseks netis surfamiseks, koolitööde kirjutamiseks, piisab üldjuhul kahetuumalisest seadmest. Seevastu vajab arvuti piltide, videote ja muu multimeedia efektiivseks töötluseks tavaliselt nelja tuuma. Mänguriarvutite puhul on vajalike tuumade arv toote infolehel välja toodud.

Taktsagedus

Protsessori jõudluse ja seeläbi ka tuumade töö kiiruse mõõtmise üks viise on teha seda läbi taktsageduse. Arvuti kiiruse kontrollimine on imelihtne: klõpsa menüül start nuppu ja kirjuta otsingusse süsteemiteave. Protsessori mudeli nime koos taktsagedusega leiad samanimelisest jaotisest.

Üldiselt kehtib põhimõte, et mida suurem on taktsageduse number, seda kiirem on arvuti. Taktsagedust mõõdetakse gigahertsides. Näiteks 3,2 GHz taktsagedusega protsessor sooritab 3,2 miljardit tsüklit sekundis. Selline taktsagedusega seade on sobilik näiteks mänguriarvutile. Tavalises igapäevases kasutuses olevale seadmele piisab näiteks 1,5 GHz taktsagedusest.

Vahemälu

Protsessor kasutab vahemälu juhiste ja andmete ajutiseks hoidmiseks ning hilisemaks taaskasutamiseks. Juhtseade kontrollib enne RAM-ilt (Random Access Memory, arvuti operatiivmälu) andmete küsimist automaatselt vahemälu juhiseid. See säästab juhiste ja andmete korduvat toomist RAM-ist – tegemist on suhteliselt aeglase protsessiga, mis ilma sisese vahemäluta aeglustaks märkimisväärselt seadme tööd. 

Mida rohkem on vahemälu, seda rohkem andmeid saab salvestada ja seda kiiremini arvuti töötab. Vahemälu tasemeid on kokku 3: 1. tase L1 (madalaim), 2. tase L2 ja 3. tase L3 (kõrgeim).
 

Korduma kippuvad küsimused (KKK)

Mis asjad on protsessorid?
Protsessor on arvuti komponent, mis juhib kogu arvutis toimuva tegevuse ja viib läbi saadud juhised. See on väike detail mis on tavaliselt radiaatori all peidus. Protsessoreid ehk CPUsid üldiselt eristatakse tuumade ja taktsagedusega.
Millised on parimad protsessorid?
Parimad protsessorid on üldiselt 6-12 tuumaga ning taktsagedusega, mis on rohkem kui 3,5GHz. Üldiselt tuntud uute protsessori mudelid on väga võimekad tavakasutuseks ja mängimiseks.
Mis vahe on amd ja intel protsessoritel?
Mõlema tootja peamine vahe on emaplaadi sobivus, Inteli protsessorit ei saa paigaldada Amd protsessorile mõeldud emaplaati. Üldiselt jõudluse ja olulist hinna vahet tänapäeval neil kahel pole, kuid aga võib leida erinevusi spetsiaalsete professionaalsete programmidega, kus üks või teine võib olla paremini optimeeritud.
Mida jälgida protsessorit valides?
Jälgi, kas pesa ühildub sinu arvuti emaplaadiga. Protsessori taktsagedus on üldiselt kirjas kahe numbrina baassagedus ja kiirendatud sagedus. Baassagedus on CPU peamine sagedus millega ta töötab ning see võiks olla igl juhul üle 3Ghz. Kiirendatud sagedus on mõeldud hetkeliseks kasutuseks ning selle vajadust reguleerib protsessor ise, aga seda vaid lühikesteks perioodideks. Mitme tuumaline CPU on, tavakasutuseks ja mmängimiseks võiks valida vähemalt 4-tuumalise protsessori, aga foto ja videotöötluseks ning 3d modelleerimiseks iga lisatuum annab juurde olulist võimekust mida mängimisel ei märkaks.
Kas iga protsessor sobib iga arvutiga?
Ei. Iga CPU ei sobi iga emaplaadiga. Arvuti komponente valides tuleb kindlaks teha, et emaplaadipesa ja protsessori tüüp on samad, e-poodides saab lihtsalt valida samade pesadega kategooria CPU ja emaplaadid.