Присоединись к SMART NET! Присоединись

Parim tolmuimeja – kuidas seda ära tunda?

parim tolmuimeja
Foto: pixabay.com

Täna teeme juttu ühest kõige olulisemast koduabilisest, nimelt tolmuimejast, tutvustame selle erinevaid tüüpe, töömeetodeid ning kõiki muid vajalikke parameetreid, et aidata teil valida endale parim tolmuimeja. 

Erinevat tüüpi tolmuimejad

Tänapäevased tolmuimejad jagunevad suuresti kolme rühma: 
  • Tavalised/traditsioonilised – kere, voolik, toru, otsik(ud), rattad jne. Kõige kogukamad, aga ka kõige võimekamad koduabilised 
  • Varstolmuimejad – varstolmuimeja on oma kuju poolest pigem nagu pürst, ja kummardama peab temaga ka oluliselt vähem. Ruumi võtavad nad vähem kui traditsioonilised tolmuimejad ja on üldiselt ka palju vaiksemad. Nende funktsionaalsus on aga piiratud. 
  • Käeshoitavad tolmuimejad – tublid väiksemad abilised, mis käivad nagu õlakott/seljakott teie enda külge, ja millega võib rännata kõiksugu pööningusoppidesse, sahvrisse või hoopis autosalongi. 
  • Robottolmuimejad – nagu nimigi vihjab, on tegu masinaga, mis liigub ise ringi ja imeb tolmu ka siis, kui kedagi koduski pole, ning tänapäevased mudelid saavad aru ka sellest, kui teele satub lemmikloom või lillepott ega üritagi end nendest läbi rammida. Ainult treppidega ei saa robotid veel läbi, aga see on vaid arenguruumi läbimise küsimus.

Puhastus- ja tolmukogumismeetodid

Tolmuimeja töö puhul on kaks olulist parameetrit, mida jälgida: 
  • Kuidas tolmuimeja puhastab? Tüüpilisemateks meetoditeks on traditsionaalne kuiv tolmuimemine, wet vacuuming ja osadel tolmuimejatel ka väga kasulik põrandapesufunktsioon. 
  • Kuhu tolmuimeja tolmu kogub? Põhiliselt jaguneb tolmukogumine kolme tüüpi – klassikalised tolmukotid, mis paiknevad kere sees, kuhu siis tolm kogutakse ning mille täituvusest indikaator märku annab. Kui tolmukott täis saab, tuleb see välja vahetada. Tolmukotid on kas ühekordsed või korduvkasutatavad. 
Teine variant on eraldiasuv ruum, „tolmukast“, kuhu tolm kogutakse ja mida siis regulaarselt tühjendada tuleb. 
 
Kolmas ja eriti allergikute/astmaatikutesõbralik lahendus on veefiltriga tolmukogumissüsteem, mis garanteerib kõige paremini, et mingi tolm keskkonda tagasi ei jõua. Sellised masinad on aga natuke haruldasemad ja ka kallimad. 

NB! Kui kellelgi perest on inhalaator, tasub jälgida, et tolmuimeja ei lekitaks tolmu, vaid imeks selle võimalikult endasse – siinkohal on tark kasutada pigem tolmukottidega või veefiltriga masinaid ja spetsialistidelt mudeli osas nõu küsida. 
Parim tolmuimeja
Foto: pixabay.com

Filtrid

Iga tolmuimeja esmane eesmärk on lahti saada tolmust, mustusest, loomakarvadest ja kõikidest teistest eluruumides leiduvatest osakestest. Tolmuimeja teine ja mitte sugugi vähem tähtis funktsioon on aga puhastada õhku ja hoolitseda selle eest, et kõiksugu jääkosad ei pääseks tagasi kodu õhku rikkuma. 
  • Kangast või paberist filtrid – kõige tüüpilisemad, aga suhteliselt väheefektiivsed
  • Elektrostaatilised ja antiallergilised filtrid – need filtrid suudavad püüda kinni ka väga väikeseid tolmuosakesi ega lase baktereid tagasi õhku saastama.
  • S-klassi filtrid – tavafiltritest parimad, mida kõrgem number, seda efektiivsem
  • Ja veefiltrid, kõige kaasaegsem ja efektiivsem lahendus tolmu kinnipüüdmiseks ja hävitamiseks.

Nipp: et tolmuimeja kasutamine kipub õhku mingil määral vähemasti kuivatama, on hea mõte pärast „tolmutamist“ ruume õhutada ja tööle panna õhuniisutaja

Erinevad otsikud

Otsikud on väiksed, aga olulised tolmuimeja detailid. Osa neist tuleb komplektis kaasa, teisi saab aga lisaks osta. Parimat toluimejat valides tuleks jälgida, et sellel oleksid otsikud nii vaipade kui siledate pindade puhastamiseks, otsik mööbli puhastamiseks ning miskit nii karvadest lahtisaamiseks kui kitsastesse kohtadesse pääsemiseks.
Parim Tolmuimeja
Foto: pixabay.com

Energiakulu

Nagu kõik suured kodumasinad, võtab ka tolmuimeja oma jao elektrit. Uuemad mudelid püüavad alati olla energiasäästlikumad ning on alati varustatud vastava märgistusega, nii et jälgige seda ja vajadusel küsige alati nõu edasimüüjatelt. 

Võimsus

Kui räägime tolmuimeja võimsusest, tuleb see lüüa kahte lehte – esiteks mootori võimsus, millest sõltub, kui suure või intensiivse pinnaga masin hakkama saab ning teiseks imemisvõimsus, mis tähendab, et kui tugevasti masin tolmu „sikutada“ jaksab – ehkki eksperdid soovitavad siinkohal panustada pigem mootorisse ja filtritesse ning süsteemi enesesse, mitte lihtsalt tõmbejõule lootma jääda. 
Lisaks, kui teie tolmuimeja töötab akuga (varstolmuimejad, sageli, ja väikesed käeskantavad masinad), jälgige kindlasti ka selle võimsust, et saaksite rahulikult tolmu imeda.
Parim Tolmuimeja
Foto: pixabay.com

Veel olulisi parameetreid

  • Suurus  - mida suurem, seda võimekam, üldiselt, ja seda rohkem tolmu suudab masin ka mahutada. Samas – suur masin võtab ka palju hoiuruumi ja temaga majas ringi liikuda või väiksematesse nurkadesse pääseda on keeruline.
  • Kaaluga on sama teema kui suurusega – väiksem on kergem ja mobiilsem, nii et mõelge sellele, kui palju teil on vaja tolmuimejaga ringi rännata, seda trepist üles-alla tassida jne.
  • Juhtmega/ juhtmevaba – juhtmega tolmuimejad on võimsamad, kui aga hindate mobiilsust – vaja on näiteks koristada treppe ning ruume, kuhu on juhtmega keeruline pääseda, tasuks eelistada juhtmevaba lahendust. Juhtme puhul tasub suuremate ruumide jaoks kindlasti eelistada võimalikult pikka juhet, et mitte vooluga kimpu jääda.
  • Materjal – Kui tolmuimeja kere on enamjaolt erinevatest plastiku versioonidest, siis rattad ja kere piirded võiksid olla kindlasti kummikattega – see säästab nii põrandaid ja mööblit kui ka masinat ennast. 
  • Müratase soovitame valida alla 70 detsibellise masina. NB! Tänapäeval on olemas ka väga vaikseid masinaid, seda küll tublisti kallima hinnaga. 

Loodame, et olete siit leidnud head nõu ja abi, et leida endale parim tolmuimeja, mis teenib teid rõõmsalt veel palju aastaid!